Veljed
Kui soovite oma veljed välja vahetada või lihtsalt nende välimust muuta,siis ilmselt on teil tekkinud mitu küsimust:
Velgede puhul räägitakse tihi väliselt ilust, kuid tehnilised omadused jäetakse varju. Esiteks velje ülesehitus: kõnekeeles tähistab velg osa, millele rehv paigaldatakse. Tegelikult on saadaval nii ühes tükis veljed (kõige levinumad) kui ka mitmest tükist koosnevad veljed: keskosa, toed ja äärik.
Mitmes tükis veljed koosnevad kahest kuni kolmest omavahel ühendatud osast.
Mitmes tükis velgi valmistatakse erinevatel meetoditel. Keskosa võib olla kas sepistatud või valatud. Velg võib olla kas alumiiniumist või magneesiumist.
Nende velgede puhul on mõõdud muudetavad ning on võimalik komponeerida velgi vastavalt vajadustele. Seda veljetüüpi kasutati alguses vaid võistlusspordis, kuid tänaseks on see muutunud väga populaarseks ka tuuningu harrastajate seas.
Mitmes tükis veljed on eelkõige mõeldud kõrgklassi sõidukitele. Nad pakuvad suuremat mänguruumi ning sobivad ebastandardsete mõõtudega sõidukitele või lihtsalt tuuningu harrastajatele. Õnnetuse korral on võimalik välja vahetada vaid kahjustatud osa.
Ühes tükis velgede puhul valatakse alumiinium spetsiaalsesse vormi ning seejärel kasutatakse erinevaid meetodeid. Velgede valmistamine nõuab ülimat täpsust ning väljaõpet.
See on kõige lihtsam meetod. Vormi täimiseks kasutatakse lihtsalt gravitatsiooni abi.
Selle meetodi eeliseks on eelkõige väike kulu.Samuti on see hea valik, kui disain on olulisem kui kaal.
Kuna see meetod põhineb gravitatsiooninähtusel, siis sellel meetodil valmistatud velje alumiiniumi tihedus ei ole nii suur, kui teiste tootmismeetodite puhul.
Üldjuhul on neil velgedel vaja suuremat massi, et vastata vastupidavusnõuetele. .
Selle meetodi puhul suunatakse alumiinium vormi kiiremini, kui seda teeb gravitatsioon. Materjali mehaanilisi omadusi parandab suurem tihedus.
Tootmiskulud on pisut kõrgemad kui gravitatsiooni meetodi puhul. Tegemist on tänapäeval valuvegede tootmise standardmeetodiga.
Mõned tootjad kasutavad tootmisprotsessis kõrgemat rõhku, et vähendada velje kaalu ning tugevdada struktuuri, kuid see tõstab omakorda ka tootmiskulusi.
Madalal rõhul valmistatud veljed on ka kõige nõutumad järeturul, kuna neil on hea kaalu ja vastupidavuse tasakaal.
See kõrgtehnoloogia lähtub madalast rõhust. Spetsiaalne seadeldis paneb valuvormi liikuma ning soojendab selle väliskülgi, samal ajal, kui rullikud vajutavad veljele ning venitavad seda.
Kuumus, rõhk ja pöörlemine võimaldavad valmistada sarnase vastupidavusega velje nagu seda on sepistatud velg. Kuid seda oluliselt soodsamalt.
O.Z kasutas aastaid justnimelt seda tehnoloogiat Vormel 1 velgede valmistamisel.
Asendusvelg Vormel HLT on kõige eredam näide spin-vormimise tehnoloogia kasutusest.
HLT tehnoloogiat kasutab eksklusiivselt vaid O.Z.
Kõikide veljetootjate eesmärgiks on toota sepitsetud velgedega sama kvaliteediga velgi, kuid vähendades seejuures tootmiskulusid.
Tegemist on nö kõrgklassi velgedega.
Velgi sepistatakse alumiiniumplokist kõrge rõhu all.
Lõpprodukt on nii tihe ja vastupidav, et sepistatud veljed ise on väga kerged.
See tuleneb materjali deformeerumisest ning metalli kristallidest, mis tugevdavad lõpp-produkti struktuuri.
Selle tootmisviisi käigus kasutatavad masinad ning tehnoloogia muudavad veljed luksustoodeteks
Mitmes tükis velgede tootmisprotsess ei erine eelpool kirjeldatust. Lihtsalt iga osa on valmistatud eraldi.
See võimaldab erinevate materjalide ja protsesside kombineerimist. Näiteks võib velje keskosa olla vormitud magneesiumist ja mõni teine osa olla sepistatud alumiiniumist.
