Rehvi kihtide arv ning koormusindeks

Mis on rehvi kiht?

Rehvi resistentsuse parandamises mängib eriti olulist osa rehvi karkass. Rehvikihid koosnevad sünteetilistest materjalidest (kevlar, nailon, polüester), mis katavad rehvi täies ulatuses.

• Otsekontakt limiteerimaks hõõrdumist velje vastu.
• Kahekordne sünteetiline kummikiht sisekummiga rehvides (Tubeless).

Rehvide kihid asetsevad üksteise peal. Eristada võib diagonaalrehve (kihid on üksteise peal 55 kraadise nurga all) ning radiaalrehve (rehvikihid on risti rehvide pöörlemise suunaga).

Tänapäeval on radiaalrehvid praktiliselt diagonaalrehvid turult välja söönud.

Tänu tehnoloogia arengule, on kihtides kasutatavate sünteetiliste kiudude materjalid oluliselt täiuslikumaks muutunud.

Koormusindeks/kihtide arv rehvi küljel määrab kindlaks maksimumkoormuse, mida rehv suudab kanda tootja poolt ette nähtud rehvirõhu korral.

Sõiduautode koormusindeksid on väljendatud numbritega, tarbesõidukite puhul aga tähtedega (täht Z ümber paiknevad tähed näitavad, et tegu on kõige vastupidavamate rehvidega, mis suudavad kanda väga suuri koormusi).

Enne koormusindeksite kasutuselevõttu mõõdeti rehvi vastupidavust rehvi kihtide arvu järgi. Mida rohkem kihte, seda tugevam karkass.

Tänapäeval see päris nii lihtne ei ole. Koormusindeks/kihtide arv näitab vana tehnoloogia järgi arvutatud diagonaalkihtide arvu.

Tänapäeval on sõiduautode rehvidel kõigest 1 või 2 kihti. Tarbesõidukite (ehitusindeksiga 10, 12, 14 kihti) on kihtide arv on tegelikult 2-3.

Üdljuhul on sõiduautod mõeldud standardkoormuse kandmiseks ning rehvi küljelt võib leida vaid märgistuse SL (standard load).