Autorehvid

Oluline info vesiliu kohta

Üheks peamiseks rehvi ülesandeks märjal teekattel on vee tõrjumine.

Kuidas tekib vesiliug ?

Vesiliug tekib kui vesi jääb teekatte ja rehvi vahele pidama. Vesi koguneb rehvide soonte vahele tekitades veekiili. Kui rõhk muutub liiga kõrgeks ning rehv ei suuda vett hajutada, siis kaob rehvil haarduvus teekattega. Sõiduk muutub seejärel juhitamatuks.

Mis on selle põhjused ?

Üks peamisi vesiliu põhjustajaid on rehviturvise kulumine. Mida kulunum on rehv, ehk mida väiksem on turvisemustri sügavus, seda raskem on rehvil vett hajutada. Rehvi ja teekatte kontaktpunkt (haarduvus) muutub minimaalseks ning vesiliu risk suureneb, eriti pööramise, pidurdamise või kiirendamise korral.

Vesiliu erinevad faasid
vesiliug

Faas 1
Mõõdukas vihm, stabiilne kiirus: vesiliu risk on väike. Veehajutus on efektiivne ning kontaktpunkt rehvi ja teekatte vahel optimaalne.

Faas 2
Nõrk vee evakuatsioon, suur kiirus, teepinnal üha rohkem vett. Rehvil on vee eemaletõrjumisega raskusi.

Faas 3
Rehviturvis on üleujutatud, tekib veepadi rehvi ja teekatte kontaktpunkti vahele. Vesi ei evakueeru. Rehv ei haardu ning libiseb.

Alarõhu tagajärjed

Alarõhuga rehv suurendab vesiliu ohtu.

Rehvi rõhk	Kiirus	Selgitus
2.4 bar (35psi)	0 km/h	Kogu turvis (tumedam osa pildil) on kontaktis teepinnaga.
2.4 bar (35 psi)	100 km/h	Kontaktpunk on vähenenud, kuid tänu rehvi soontele evakueerub vesi korralikult.
2 bar (30 psi)	100 km/h	Rehvi kontaktpunkt teekattega on vähenenud. Vesiliu risk on suur.
1.7 bar (25 psi)	100 km/h	Vesi on kogunenud rehvi alla. Rehvil praktiliselt puudub kontakt teekattega, tegemist on vesiliuga. Sõiduk on juhitamatu.