Otsinguks klikkige siia

Veeretakistus : kütusekulu must lammas

Tihti räägitakse veeretakistusest ning Euroopa reglementatsioonist seoses keskkonnaga. Millega täpsemalt on tegu ?

Veeretakistus on rehvi kulumisele ning hõõrdumisele kuluv energia. See sõltub kummi viskoelastsetest omadustest, mida tihti nimetatakse hüstereesiks.

Hüsterees on omadus, mis takistab sõiduki liikumist (inerts, õhk, jne...).

Kui te soovite oluliselt kütusekulu vähendada, siis tasub kindlasti veeretakistusele tähelepanu pöörata.

Üldjuhul on ränidioksiidi sisaldavate rehvide puhul veeretakistus väiksem, kui tavaliste rehvide puhul.

Mida veel meeles pidada:

  • Rataste kaal (veljed + rehvid) : mida kergem on ratas, seda rohkem säästate kütust.
  • Külgede jäikus : mida jäigemad on rehviküljed, seda vähem rehv deformeerub ning seda vähem tarbib auto kütust.
  • Teekatte kvaliteet (ei ole juhi poolt muudetav).

Kuidas veeretakistust mõõdetakse ?

Veeretakistus vastab väga konkreetsetele nõudmistele (ISO 28580). Veeretakistust mõõdetakse spetsiaalses laboratooriumis temperatuuril 25°C. Testimiseks asetatakse rehv kindla rõhu ning kandevõimega silindrile (vaata siit kõrvalt).

Esimene mõõtmine tehakse ilma rehvita. Silinder pannakse pöörlema ning mõõdetakse tugevust, mida on vaja silindri liikuma panemiseks. Seejärel korratakse sedasama rehviga.

Lõpuks arvutatakse kahe jõu vahe ning seda mõõdetakse kilogrammides tonni kohta.


Oluline teada:

Kasutatud rehvi asendamisel uuega suureneb veeretakistus umbes 20% võrra, mis võib viia kütusekulu tõusmiseni esimestel kasutuskuudel.

Ühe sõidu jooksul võib veeretakistuse tase kõikuda: kui rehvid on soojenenud, takistus väheneb.

Takistuse koefitsendi suurus aitab mõista, miks mõned juhid eelistavad võimsamaid rehve, kuna veeretakistus on jagatud suurema pinna vahel, mis aga omakorda pikendab rehvide eluiga.